Intervjuu Euroopa parlamendi saadiku Jaak Madissoniga.
Rohepesupealinn
Elurikkus ei kao meie ümbert mitte ühe korraga, vaid ühe puu kaupa tekib üks parkimiskoht juurde. Meil on määratud, et kortermaja juures peab olema mänguväljak ja autode parkimisplats, nagu elaks majas ainult kolmeaastased ja autoomanikud. Kaduv rohelisus, teeb meid kõiki vaesemaks.
Sõnavabadus ja nurjatud probleemid
Kokkupõrge nurjatute probleemidega nõuab kardinaalset käiguvahetust meie ühiskonna toimimises. Globaalsed muutused mõjutavad meid kõiki, kõik peavad ka panustama. See aga eeldab, et me oskame üksteisega rääkida.
Elu linnas nagu maal
Ebaõiglane on süüdistada lapsi nutimaailma kadumises, kui täiskasvanud on neile sellise keskkonna loonud. Millal me viimati võimaldasime lastel terve suve paljajalu õues mängida. Loodusega kontakti kaotamine viib meid selle hääbumise mittemärkamiseni.
Liiasustest
Aastavahetuse ilutulestikust inspireerituna kirjutasin loo meie elu liiasustest. Kas meil on kõike seda vaja, millega ennast ehime ja ümbritseme? Kas meid ümbritsevaid inimesi tegelikult ka huvitab see, millega me ennast ehime, või me arvame vaid nii?
Tulevik on naise nägu
Me ei pea mitte lihtsalt kaasama naisi rohkem vaid tegutsema nagu nemad, empaatiliselt, otsustavalt, julgelt ja ilma egotsemata. Pikalt oleme tegutsenud mehe näo järgi kujundatud maailmas. See on olnud majanduslikult väga kasulik, kuna antropotsentriline maailmakäsitlus pole põhjustanud segavaid südametunnistusepiinasid teisi liike ja oma liigikaaslaseid orjastades. Kui me tahame aga edasi elada, siis peame võtma õppust neilt rahvastelt, kus naistel on suurem roll ühiskonna juhtimisel. https://edasi.org/70090/mihkel-kangur-tulevik-on-naise-nagu/
Keskkonna-aasta kokkuvõte Ökoskoobis
Ilmselt jääb 2020. aasta meile kõigile meelde. Puutusime kokku tundmatuga, kelle/mille ilmumist on juba kaua ette prognoositud. Maailm näitas oma printsiipe ja millest me ilma jääme. Kas see muudab ka meie käitumist?
https://vikerraadio.err.ee/1207984/okoskoop-ulevaade-aastast-2020
Miks on “miks” kõige tähtsam küsimus?
Lapsed oskavad küsida miks küsimusi, kuid see oskus kaob justkui täiskasvanuks saades. Ainult edukad ja teadlased küsivad miks küsimusi edasi. Miks sa teed seda, mida sa teed on vägagi keskkonnateadlik küsimus. Iseeneses kahtlemine võiks olla hommikune meditatsiooniharjutus. Miks ma tean, keskkonna kohta asju just selliselt. Miks ma ostan neid asju mida ma just ostan. Ära unusta küsida miks!
Tallinn ei ole roheline pealinn.
Nagu arvata võis, siis pärast rahvusvahelise komisjoni otsust, et Tallinn ei ole roheline pealinn, alustas linnavalitsus süüdlaste otsimist. Loomulikult on süüdlasteks keegi teine, mitte linnavalitsuse poliitiline juhtkond. Sest kõik looduslikud eeldused, samuti vaimne kapatsiteet on meil linnas olemas. On vaid poliitilise tahte puudumine, et me pole roheline pealinn.
https://www.err.ee/1145884/mihkel-kangur-rohelise-pealinna-tiitel-mangiti-taas-maha
Uute alade kaitse alla võtmisest
Käisin raadios arutlemas, mis selle elurikkusega siis teha. Uute kaitsealade loomine ja üha suuremate piirangute kehtestamine viib selleni, et ülejäänud alade kasutamine muutub üha intensiivsemaks. See on allakäigutrepp – lahendust see ei too. Kaitsealla võetud alade protsent on uinutav näitaja, kuna oluline on nende alade ühendus teiste aladega. Kaitsealad on tagajärg, põhjus on ikka meie katkises majanduses. Looduskaitsele tehtavad kulud on ühiskonnale kõige lollakamad kulud, ühest otsast lõhume ja siis peame üha rohkem raha panema parandamisse. Millegi pärast keegi ei ürita metoroloogide kaudu saavutada kompromissi ilmaga, et sajaks ainult öösiti. Meil on võimalus olla rohemajanduses eestvedaja, kuna see tuleb nagunii, nii EL protsessidest tulenevalt ja ka turgudest tingituna. Selmet sellele vastu võidelda, võiksime uues olukorras läbi teadusmahuka arenduse eestvedaja olla. Pelletid ja tselluloos pole parim puidu väärindamise viis.