Kuna küsiti minu arvamust SMI teemadel toimunud kohtumiste kohta, siis ka arvasin kiirelt midagi.
Raudtee renessansist
Ega midagi suurt uut öelda polnudki, aga kuna Raivo Varel ka midagi öelda polnud, siis pidi talle ikkagi vastama. Ühe piraka raudtee ehitamine ei ole lahendus meie probleemidele, vaid sarnaneb pigem alkoholismi ravimisega hommikuse konjakijoomisega. Keskkonnanõuete eiramine ja edasine keskkonna kahjustamine viib meid veels sügavmasse kriisi ja lahendused on vaid näilised.
https://leht.postimees.ee/7068614/mihkel-kangur-raudtee-renessansist
Elevant kübaras
Meie arusaamu ümbritsevast segavad väärarusaamad. Need on justkui pooleli jäänud mõisted. Nad näitavad, et teadmised millegi mõistmiseks on justkui pooleli jäänud, me ei hooma vel tervikut ja taju taha jäävat süsteemi. Nad on olulised õppimise kohad, kui me neid oskame märgata, aga kui me neid ei märka, siis põhjustavad asjatult palju segadust. Ohtlikuks muutuvad meie jaoks aga olukorrad kus väärmõistetele tuginedes langetatakse otsuseid, või koostatakse seaduseid. Seetõttu on mõtteharjutused teemal kust ma ikka tean seda mida ma arvan ennast teadvat, igati tõhus harjutus maailma paremaks mõistmiseks.
Ökoloogilist jalajälge lihtsalt puude istutamisega ei kustuta
Kuigi puude istutamine tundub olevat üllas tegevus, on sellel mõju kliimahoiule vaid siis, kui istutatud puul lastakse kasvada suureks, lastakse tal langeda põrmu ja saada mullaks. Et tasakaalustada oma aastane autosõidust põhjustatud süsinikuheide peaks istutama umbes 10 puud, aga kui need puud hiljem maha raiutakse ja ära põletatakse, siis pole ju süsinikku sugugi seotud.
https://www.ohtuleht.ee/1011902/okoloogilist-jalajalge-lihtsalt-puude-istutamisega-ei-kustuta
Keskkonnahariduses peab keskmesse nihkuma õpilase enesemotivatsioon
Uus kooliaasta on hea aeg, et rääkida haridusest. Oleme loonud kolleegidega väikese töörühma, SEEMIK, hariduses ja kommunikatsiooni jätkusuutlikkuse alaste mõtlemisoskuste arendamiseks. Arvame, et õpilastel peaks aitama võtta õppimise ees ise suuremat vastutust ja suunata neid oma süsteemsete mõtlemisoskuste arendamise suunas.
Kuidas elada jätkusuutlikult
Alustasin koostööd EDASIga ja kirjutan nüüd neile iga kuu ühe loo sellest, kuidas jätkusuutlikkult elada. Esimene artikkel on nüüd väljas ja selles räägin millest alustada. Kõik algab headest, süsteemsetest, terviklikku maailmakäsitlust võimaldavast teaduspõhistest teadmistest ja neile tuginevatest käitumisoskustest. See kõik on arendatav. Nagu ka koostööoskuste ja oma elu eest ise vastutuse võtmine. Ning lõpuks, loomulikult on oluline ka see milliseid igapäevaseid valikuid me teeme toidu, transpordi ja muu sellise osas.
Tallinn-Helsingi tunneli planeeringu katkestamine tekitab küsimusi Rail Balticu projekti osas.
Tallinna-Helsingi tunneli riigi eriplaneeringu mitte algatamise kohta ütles riigihalduse minister: “Olles konsulteerinud Soome riigi, teiste ministeeriumite ning ametiasutuste, sealhulgas julgeoleku asjatundjatega, leidis Aab konkreetsemalt, et Vesterbackal puudub rahaline kate planeeringu koostamiseks, mõjude hindamiseks ning uuringuteks. Ebaselged on tunneli ja tehissaare rajamise rahastamisallikad. Küsitav on projekti tasuvus ning taotluses esitatud ülioptimistlikud reisijate- ja kaubamahud,» heitis Aab ette. Projekt tooks tõenäoliselt riigile planeerimata kulusid ja läheks oluliselt kallimaks kui loodetud. Näiteks tähendaks see riigikaitse võimekuse arendamise ja ülalpidamise kulusid, samuti võimalike uute transpordisõlmede ehitamise ning uute haridus- ja kultuurivõimaluste arendamise ja ülalpidamise kulusid, loetles riigihalduse minister.”
Need põhjendused tekitasid küsimuse, miks samu põhjendusi ei arvestata RailBalticu puhul. Kirjutasin neist artikli mahus mõtteid.
https://www.err.ee/1119185/mihkel-kangur-tunnelist-loobumine-muudab-kusitavaks-rail-balticu-pohjendatuse
Viirusetõrjega kaasneb rohkelt prügi
Viirusepuhanguga toimetulekuks ehitab inimkond enda ja keskkonna vahele veel ühe kaitsekihi. Iga uue kihi lisandumine muudab meie elu majanduslikult keerukamaks, kallimaks. Samas, mida enam me ennast üritame eraldada loodusest, seda haavatavamaks me muutume. Kaitsevahendite loomiseks peame kasutama ohtralt loodusvarasid, samas neist saab pärast paaritunnist kasutamist ohtlik prügi. See on prügi, mis jõuab paraku ka loodusesse, nagu me näha võime. Inimese ajul on suurpärane omadus mõningaid tõsiasju ingoreerida, asju mis pole aju jaoks tähenduslikud või mille eest üritab aju meid säästa. Me ei märka kui palju meie ümber prügi on. Sealhulgas ka virtuaalses ruumis, kus iga kustutamata email või postitatud pilt tarbib energiat ja põhjustab keskkonna saastumist. Ometi on meil valik lõhkuda müüre meie ja looduse vahel ja elada väiksemate kuludega. Loodusega koos.
Ole kaasreisijate suhtes lahke!
Kui sõidad bussi või rongiga, siis istu alati akna poolsele istmele. Kui rahvast tuleb juurde, siis võib su kõrvale sattuda mõni tore kaaslane, kellega möödub teekond mõnusalt juttu ajades. Kui istud aga vahekäigu pool, siis leidub ikka mõni töll, kes su põlvedest üle ronides akna all trügib istuma. Eks siis sõida sellise mölaka kõrval terve tee. Viisakas inimene üle teise jalgade ronima ju ei hakka. Umbes selliselt võib võtta kokku miniloengu, mille andsin Õhtulehe palvel, kommentaarina praeguseks kujunenud keskkonna olukorrale. Kui sa lood enda ümber keskkondi, kus saavad elada liigid, keda sa tahad enda ümber näha, ümbritsevad sind väga toredad olevused. Kui sa aga käitud mölakana ja metsa lagedaks raiud, saad omale üraskid kaela, või muru igal nädalal ära niidad, pead vaevlema lehetäidega. Mitte et nad mölakad oleks, nad on rohkem sellised oma asja ajavad tüübid.
Õhtulehe lugu asub siin: https://www.ohtuleht.ee/1001071/okoloogi-miniloeng-ohk-on-lainud-nii-palju-puhtamaks-et-indias-naevad-inimesed-ule-aastakumnete-himaalaja-maestikku-
Meie igapäevast lihapala
Liha on üks kaasaja suurimaid vaidluse objekte. Liha söömine pole meile vajalik, oleme omnivoorid, inimene on alati liha söönud, kui sa loomi nii palju armastad, siis miks sa nende eest heina ära sööd jne. Numbrid näitavad, et üle 60% imetajate biomassist Maal moodustavad loomad kelle me ära sööme. Igal aastal tapetakse sellel eesmärgil 80 miljardit elusolendit. Loomadelt liha saamiseks kasutame ligikaudu 83% maailma põllumajandusmaast, saades sellelt vaid 37% meie tarvitavatest valkudest ja ainult 18% kaloritest. Kui inimkond loobuks lihast, väheneks põllumaakasutus 76%, kasvuhoonegaaside emissioonid 49%, eutrofeerumine 49% ja veepuudus põuatundlikes piirkondades 19% võrreldes 2010. aastaga. Võibolla pole kõik veel valmis liha söömisest loobuma. Sellisel juhul vali vähemalt rohumaal ja kaitsealadel, kus loomad aitavad maastikke avatuna hoida, kasvatatud loomade liha. Arvutused näitavad, et nende loomade liha keskkonnamõju on väiksem. Järgmine kord liha ostes uuri kust see pärineb, kuidas loomad on üles kasvatatud, millised keskkonnamõjud on loomade kasvatamisega kaasnenud.
Eesti Loodus, 4.2020, Meie igapäevast lihapala