Liha on üks kaasaja suurimaid vaidluse objekte. Liha söömine pole meile vajalik, oleme omnivoorid, inimene on alati liha söönud, kui sa loomi nii palju armastad, siis miks sa nende eest heina ära sööd jne. Numbrid näitavad, et üle 60% imetajate biomassist Maal moodustavad loomad kelle me ära sööme. Igal aastal tapetakse sellel eesmärgil 80 miljardit elusolendit. Loomadelt liha saamiseks kasutame ligikaudu 83% maailma põllumajandusmaast, saades sellelt vaid 37% meie tarvitavatest valkudest ja ainult 18% kaloritest. Kui inimkond loobuks lihast, väheneks põllumaakasutus 76%, kasvuhoonegaaside emissioonid 49%, eutrofeerumine 49% ja veepuudus põuatundlikes piirkondades 19% võrreldes 2010. aastaga. Võibolla pole kõik veel valmis liha söömisest loobuma. Sellisel juhul vali vähemalt rohumaal ja kaitsealadel, kus loomad aitavad maastikke avatuna hoida, kasvatatud loomade liha. Arvutused näitavad, et nende loomade liha keskkonnamõju on väiksem. Järgmine kord liha ostes uuri kust see pärineb, kuidas loomad on üles kasvatatud, millised keskkonnamõjud on loomade kasvatamisega kaasnenud.
Eesti Loodus, 4.2020, Meie igapäevast lihapala